|

Nagu ikka, on enne jaanipäeva poliitikas kuumad ajad. Riigikogus tahetakse vastu võtta võimalikult palju otsuseid ja seadusi, ning koalitsioon peab sellega kõvasti vaeva nägema.
Uuenemise tuleproov Tänavu, mõistagi, lisasid neile ponnistustele üksjagu kuumapügalaid valitsuskriis ja europarlamendi valimised. Üks õppetund teise järel, jääb ainult loota, et kõik erakonnad on neist järeldusi teinud ning midagi kasulikku kõrva taha pannud. Rahvaliidule tähendasid Euroopa Parlamendi valimised eelkõige uuenemise tuleproovi. Ehkki erakonna volikogu seadis eesmärgiks saada üks koht, oli siiski olulisem näidata, et meile on tulnud väärilist järelkasvu. Et uue põlvkonna noored tegijad on valmis erakonna nimel vastutust võtma. Rahvaliidu valimiskampaania oli sisukas ja läbinisti positiivne, selle eest on reklaamiasjatundjad meid tunnustanud. Kuid kõike head korraga ei saa – kahjuks olid valijad seekord häälestatud protestimeelsuse lainele, mida meie paraku ei pakkunud.
Mõõduvõtt taas tulekul Uut tõid need valimised niipalju, et esmakordselt oli kõigil kandideerinutel võimalik järgida Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu väljapakutud head valimistava. Rahvaliit oli üks esimesi erakondi, kes sellega liitus ja seda head tava ka järgis. Ainsana hoidus sellega liitumast Keskerakond, samuti üksikkandidaat Indrek Tarand. Nende eraldumine sellest on ka mõistetav – mõlema kampaania oma solvava ja ründava alatooniga, kellelegi vastandumise ja kesise sisuga jäi heast tavast ja headest kommetest kaugele. Seega, suurim kaotaja neil valimistel oli poliitiline kultuur. Ent enam pole aega analüüsida olnut, nüüd tuleb pöörata pilk sügisesse. Mõelda sellele, kuidas me läheme vastu neile valimistele, milles Rahvaliit on meister. Kohalikud valimised tulevad tänavu kindlasti teistsugused, kui olid aastal 2005. Inimesed ootavad vähem poliitikat ja enam kaasamist, milles Rahvaliit on end valdades ja linnades tõestanud. Kuid enne sügist peame ennast laadima. Puhake ja veetke aega pereringis, sest perest ja kodust algab Eestimaa.

Europarlamendi valimised võivad küll tunduda elukauged, ent see ei vähenda nende tähtsust. Kui Riigikogus võetakse aastas vastu sadakond uut seadust, siis Euroopa Parlamendist käib neid läbi tuhandeid. Seega pole õige väita, et Brüsseli tegemised meie elu ei mõjuta. Valitsuse senine poliitika on paljudele valmistanud pettumust. Tekitatud kahju on kohati korvamatu ja inimeste kindlustunde taastamine võtab palju aega. Seda enam on põhjust minna valima – käegalöömine oleks karuteene.
Rahvaliidu roll europarlamendis Kodukohaga seotud küsimustes on inimesed enim usaldanud just Rahvaliitu. Sellest annavad tunnistust sajad kohalike volikogude liikmed ja hulk omavalitsusjuhte – meie erakonnas on neid rohkem kui tänastel valitsuserakondadel kokku. Euroopa Liidu põllumajandus-, regionaal-, keskkonna- ning maa- ja linnaelupoliitika vajab just Rahvaliidu nägu ja tegu mehi-naisi, kes europarlamendis on valmis Eesti eest seisma. Meie praegused eurosaadikud ei ole sellega kahjuks silma paistnud. Rahvaliit tunneb heameelt, et Euroopa Liidus on tekkimas uus konservatiivsete erakondade liit – nn eurorealistid, kes seavad eesmärgiks hoida liikmesriikide sõltumatust ja toetada selliseid rahvuslikke väärtusi nagu haridus, pere ja kohalik ettevõtlus. Rahvaliit on kindlasti eurorealistlik erakond, sest me ei vaata naiivselt Euroopa ideaalide poole, oleme end tõestanud reaalseid probleeme ja tegelikkust arvestava jõuna. Olgu selleks piirkondade ühtlane areng, koolihariduse kättesaadavus, väikeettevõtlus või noorte, perede ja eakate toimetuleku tagamine.
Kahed valimised segi aetud Kui vaadata Keskerakonna ja Reformierakonna kampaaniat, võiks arvata, et ees seisavad erakorralised Riigikogu valimised. Ning ka sotsiaaldemokraatidel ja isamaaliitlastel on Euroopa ja sisepoliitika teemade segiajamisest vaid sammuke puudu. Ometi pole Keskerakond ja Reformierakond eelseisvate valimiste taustal vastandid, kelle vahel valimine saab otsustavaks, sest mõlemad kuuluvad europarlamendis liberaalide fraktsiooni. Europarlament ei tule meie teid lappima, ent Euroopa sotsiaalhartaga saame tagada oma inimestele töötajaõigused, väärika pensioni ja turvatunde.
„Me ei vaata naiivselt Euroopa ideaalide poole, oleme end tõestanud reaalseid probleeme ja tegelikkust arvestava jõuna.

Muret ja tuska on rohkem kui kunagi varem. Töötute arv on ületanud maagilise viiekümne tuhande piiri, ent need, kellelt oodatakse kiireid otsuseid ja tegusid, kemplevad omavahel. Ometi, rohkem kui midagi muud vajab Eesti praegu erakondade koostööd. Mahavisatud aeg Häbiväärne kemplemine Riigikogus ja Tallinna linnavolikogus kahjustab parlamendi usaldusväärsust ja halvab töötegemist. Rahvaliit hoidus Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Keskerakonna valimisvõitlusse sekkumast. Praegu, mil peaksime Riigikogus arutama kriisist väljatuleku teid, elab valitsus alles eilses päevas. Iga kaotsiläinud päev aga tähendab kaotatud võimalust ja aega, mahamängitud konkurentsivõimet. Raske on usaldada valitsust, kes nii keerulisel ajal käed jõuetult rippu laseb. Poliitiline kultuur, õigemini kultuuritus, täienes märtsi keskel peetud tööturuteemalisel arutelul taas ühe pärliga. Jürgen Ligi nimetas majandusteadlast Raul Eametsa poliitiliselt kallutatuks, kuna tema esinemises jäi kõlama lausliberalismi hukkamõist. Reformierakond on ilmselt ainus, kes ei ole veel aru saanud, et üliliberaalne majandusmudel on ennast ammendanud ja ning senised tõekspidamised tuleb ümber hinnata.
Lootusrikas märk Keerulistel aegadel hakkab järjest valjemini kõlama kodanikuühenduste hääl. Just toimekates mittetulundusühingutes ja nende liitudes näen jõudu, kes suudab lahti murda poliitilised lukud, mis viimase paari aastaga on eriti rooste läinud. Lootustandev märk heast algusest on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu pöördumine erakondade poole, et leppida ühiselt kokku valimiste hea tava. Kokkuleppeid ja uut lähenemist peame näitama ka eurovalimistel. Rahvaliidu valimisnimekirja esinumber Anto Liivat ongi saanud oma ühiskonna- ja poliitikakogemused noorte- ja kodanikuühendustes. Ja meie valimisplatvormi seisukohad väärtustavad kodanike sisulist kaasamist poliitika kujundamise protsessi nii üksikisiku, huvirühmade kui laia avalikkuse tasandil. Koostöö aitab meid kriisist välja.

Lahkuvale aastale tagasi vaadates julgen öelda, et Rahvaliidul on see läinud hästi. Meie sõnal ja teol on kaalu kohaliku omavalitsuse valdkonnas ja sotsiaalpoliitikas, kuid sama pädevad oleme kaasa rääkima ka riigieelarve küsimustes. Mis puudutab Rahvaliidu sisemist korraldatust, siis ühelgi teisel erakonnal pole ette näidata sellist üleriigilist liikmete kaasatust, mille tõenduseks on rohke osalus maakonna- ja linnaühenduste konverentsidel ning suurejooneline kongress. Meie tugevus seisneb uute ja vanade tegijate koostöös.
Mida oodata aastalt 2009? Järgmise aasta pingelisele olukorrale lisavad kaalu europarlamendi ja kohalike volikogude valimised. Tõenäoliselt saab sellest praeguse valitsusliidu lõpliku ammendumise aasta. Iseasi, kas nad ka laiali lähevad. Igatahes on Rahvaliit valmis valitsusvastutust kandma. Kui arvestada viimase aja prognoose, siis majanduslanguse sügavik jõuab kätte just järgmisel, 2009. aastal. Nii et tuleva aasta sügis-talv tuleb inimestele äärmiselt raske. Ettevõtete pankrotid ja suuremad koondamised on selleks ajaks loodetavasti enamikus juba seljataga, ent inimeste kindlusetus võib just siis saavutada madalseisu – see võibki osutuda hetkeks, mil Toompeal hakatakse moodustama uut valitsusliitu. Keerulised ajad muudavad ka inimeste hoiakuid. Usun, et seda enam juurduvad meis hoolivus ja ühtehoidmine. Just nende väärtuste aussetõstmisega saame viia majanduse ja kogu ühiskonna uuele tõusule.
Hingetõmme enne otsustavat aastat Erakonda iseloomustab kolm sõna: organisatsioon, kommunikatsioon ja ideoloogia. Just neist märksõnadest lähtuvalt on koostatud Rahvaliidu tegevuskava 2009. Oleme seadnud endale eesmärgiks pakkuda igale liikmele tegutsemishuvi ja -osalust, olla valijate silmis selge sõnumi kandja ning Eesti poliitika oluline mõjutaja. Soovin kõigile rahulikku peatselt saabuvat jõuluaega sõprade ja pere seltsis! Ammutagem sellest hingetõmbeajast jõudu, sest eelolev aasta nõuab meilt kõigilt suur pingutust.
|
|
|